Kõik need mõisted viitavad deprivatsiooni kambrile, kus on võimalik peamised sensoorsed süsteemid või tajud ära kaotada ja meie oma artiklites viitamegi floatimisele, kui deprivatsiooni kambri sessioonile. Oluline on eristada deprivatsiooni kambrit muudele soolveega täidetud vannidele, mis ei võimalda saavutada deprivatsiooni kambrile omast kehalist seisundit ja millega seonduvalt ekslikult siiski kasutatakse väljendit floating viidates floatation-REST tehnikale.

Esimesena vaatleme 2018 aastal läbiviidud uuringut, kus osales 50 inimest kellel esines kas ärevust või muid sressiga seotud häireid (post-traumaatiline stressihäire, paanikahood, ärevus, agorafoobia, sotsiaalne ärevus), neist 46 inimesel ka kaasuv unipolaarne depressioon. Uuringul osalevad inimesed käisid tunnisel floating seansil, hinnati inimeste enesetunnet enne ja vahetult pärast floating seanssi ning peamine järeldus kujundati vaadeldes antud hinnangute vahet või erinevust. Uuringu tulemusena leiti, et olenemata osalevate inimeste diagnoosist, vähendas floatimine ärevuse taset märgatavalt. Enamgi veel, osalejad kinnitasid stressitaseme, lihaspingete, valu, depressiooni ja negatiivsete mõjude märkimisväärset langust ja samas kinnitasid osalejad meeleolu märgatavat tõusu, mida nad iseloomustasid rahulikkuse, lõdvestuse, õnnetunde ja üldise heaolu olulise suurenemisega. Uuringu tulemuste analüüsi käigus selgus, et kõige tõsisemate sümptomitega osalejate jaoks oli mõju kõige suurem. Tuuakse välja, et uuring tuleks läbi viia suuremamahulisemalt, kuid märgitakse, et floating võib olla paljulubav tehnika ärevuse ja depressiooniga inimeste kannatuste leevendamiseks.

2023. aastal tehtud uuringus osales 75 ärevuse ja/või depressiooni ning kõrgendatud ärevuse tasemega ravi otsivat täisealist inimest. Uuringu käigus osalesid inimesed 6 korda 1 tunnisel floating seansil, seansid toimusid kord nädalas. Paindlikuma variandi kohaselt sai inimene endale sobivad ajad valida ka 12 nädalasel perioodil tingimusega, et seansside vahe on vähemalt 12 tundi. Peamine uuringu fookus oli aru saada, kuidas muutuvad ärevuse, depressiooni ja rahulikkuse (serenity) tasemed ajas. Uuriti tasemete muutumist 4, 8, 24 ja 48 tundi peale igat seanssi. Tulemustena leiti, et ärevuse ja depressiooni tasemed langsid märgatavalt ning rahulikkuse tase tõusis, toodud mõju kestis kuni 48 tundi iga seansi järgselt. Leiti ka kumulatiivne mõju: ärevuse tasemed olid madalamad juba enne viienda ja kuuenda seansiga alustamist. Tulenevalt sellest toodi välja, et kindlasti oleks vaja järgnevate uuringute käigus läbi viia rohkem seansse ja uurida pikema ajalist mõju. Märgitakse ära, et need esialgsed tulemused näitavad, et floatimine saab pakkuda püsivat ärevuse ja depressiooni sümptomite leevendust viidates võimalikule ravimite vabale alternatiivile.

Mis täpsemalt võimaldab selliseid tulemusi? Inimese bioloogia, emotsioonide ja vaimse tervise häirete omavaheline suhe on keeruline, kuid on teada, et hormoonidel nagu kortisool, dopamiin ja endorfiin on kindel roll kõiges selles. On kinnitust leidnud, et floating vähendab kortisooli taset ning regulaarne floatimine aitab pikaaegselt tasakaalustada kortisooli taset kehas. Samuti on uuringud kinnitanud, et floatimine aitab tõsta endorfiinide ja beeta-endorfiinide teket organismis (M. Hutchinson „The Book of Floating – Exploring the Private Sea", 1984). Neid toodetakse inimese närvisüsteemis, et aidata inimesel valu, lihasvalu või stressiga toime tulla. Oleks vajadus täpsema uurimustöö tarvis, kuid on palju kinnitusi, et floatimine tõstab ka dopamiini tootmist, eeldatavasti kõrvalnähuna madalamate kortisooli tasemetega seoses. Seega dopamiini tõus kombineeritud endofiinide tootmise suurenemise ja kortisooli ning adrenaliini taseme langusega võimaldab edukalt võidelda ärevuse, depressiooni ja stressi vastu.

2021 aastal avaldatud Natural Medicine Journal artiklis, kus käsitletakse floating teraapia hüvesid tuuakse eraldi välja, et tervishoiutöötajate roll on pakkuda patsientidele soovitusi ja lahendusi samal ajal vähendades võimalikke kahjulike riske. Teadaolevalt on psühhiaatrilised ja uneravimid murettekitavate kõrvalmõjudega, kuid floating teraapia on turvaline ja looduslik võimalus, mis võib vähendada ravimite vajadust või võimalikku ravimitest sõltuvust. Floatingut võib pidada alternatiiviks traditsioonilisele ravile või traditsioonilise ravi tulemuste parandamiseks.

Floating.ee klientide puhul on aastate jooksul võimalik välja tuua imelisi näiteid, kus nad on abi saanud floating teraapiast ning on ärevusest, depressioonist ja foobiatest täielikult tervenenud. Samuti on meie kliendid välja toonud uuringutes märgitud lisa hüvesid, sealhulgas meeleolu tõusu, valu leevenemist ja üldist paremat enesetunnet. On hea meel näha, et aina rohkem inimesi jõuavad meieni tänu positiivsetele Floating.ee klientide lugudele ja tõdevad ka ise floatingu tervendavaid mõjusid.